Latikapüük, ehk kohtumine kopraga

Ilusad ilmad, kevad, kalad, loomad.
Väga kaua aega pole ma käinud tavalise õngega kalal. Et saada kalapüügist suuremat naudingut, uurisin Vladi raamatut ja läksin poodi. Tagasi tulin Carbonist ridva ja muu kolaga. Natuke ikka kripeldas ka, aga mis tehtud, see tehtud. Kalale Kavadile. Ainult särjed, mille ma tagasi järve loopisin ja väga tugev tuul. Õng aga on magus. Õhtul tuli meelde, kuidas lapsepõlves venelased Verijärve peal mai alguses suuri latikaid püüdsid. Mäletan et igatsesin samasugust püügivarustust nagu neil - tavalise rulliga õng, millega sai teha väga kaugeid heiteid, kusjuures rulli oli pööratav viskasimise ajaks nii, et tamiil sai vabalt maha joosta. Ostsin siis poest 2 kg herneid, keetsin neid paar tundi ja järve äärde söötma, kell aga juba 9 õhtul. Sõitsin autoga nii kaugele järve äärde kui sai. Enne jõudsin veel imetleda seda, et varjude peal metsa ääres on parajad kogused lund ning jää sulamata. Kargasin autost välja ja pilk tabas kohe järve üleujutuskohas tumetat mätast. Liigutab. Ahaa, kobras ja huvitav et ta sabaplaksuga minema ei läinud - ujus rahulikult järve poole. Aga nüüd kalade juurde tagasi. Teadsin, et söötma peaks varem, aga proovida ikka võib. Õhtul kodus mõtlesin üle, mida ma pean kaasa võtma ja otsustasin oma olemise hommikul järve ääres võimalikult mugavaks teha, juhuks kui kala ei peaks võtma. Panin kella 6 -ks helisema, kuid uni läks ennne seda ära. Õnged, toolid, söödad kaasa ja minek. Poole tee peal helises äratuskell. Hea. Olin ajast ees, kuigi tegelikult õige kalamees on sel ajal juba 2 tundi järve ääres olnud. Laotasin kogu oma kraami kaldale. Olin kaasa võtnud ka lahtikäiva, seljatoega tooli. Mugav ja nauditav looduses olla. Õng järve ja tuld. Kohe ka mõned võtmised, kuid kätte ei saa, ainult vetikad. Suvel see koht vohab vetikatest. Pinikeeled, vesiroosid, vesikupud jne. Suvel püüdmise eelis on aga see, et näed kus on vetikate vahel vaba auk ning saab õnge sinna sokutada. Nüüd aga peab proovima huupi. Tulemus on aga see, et konks jääb vetikatele hõljuma ning alla põhja ei jõua. Palju jamamist. Järjest rohkem hakkas selgeks saama, et kalapüügi koha valik on vale. Korraga käis hirmus veematakas teiselpool järve ning enne seda mingi imelik hääl. Koprad lobistavad. Olen mõnel korral ennast poolsurnuks ehmatanud, kui õhtul rahulikult metsa ääres õngega jalutad ja järsku käib su nina all meeletu litakas. Vahin oma õnge korki edasi, mis vahel liigutab, õnge välja tõmmates aga õnnestub saagiks saada ainult vetikaid. Siis tõmbab mu tähelepanu aga kõrkjate ebaloomulik kahin. Keegi ujub kõrkjates, minust umbes paarikümne meetri kaugusel. Nonii, üks kobrastest on minuni jõudnud. Kopra suund on minust vasakule kaldasse, ta ronib ettevaatlikult ja täiesti hääletult veest välja, läheb pajuvõsa poole ning uurib näritud pajutüükaid. Vahepeal tõuseb tagajalgadele, toetudes oma võimsale sabale. Siis võtab ta suuna tagasi järve poole, kuid jääb peatuma kõrkjates mätaste vahel. Varem, kui ma kobraste eluga kokku polnud puutunud, arvasin et kobras närib puud aeglaselt - krõmps, krõmps, krõmps. Tegelikult on tegemist ehtsa närilisega kes ka kõige suuremat haaba närib naks, naks, naks. Nagu hiir, kiiresti. Siis ta seal naksutaski mõned minutid. Lõpuks otsustas ta aga järve tagasi ujuda, pea vee peal. Siis aga võttis kobras suuna otse minu peale. Tohoo, kas tõesti on mõni mu saapapael lahti ja ta tahab neid kinni siduda. Vaevalt küll. Mul oli õigus. Kobras liigub mulle järjest lähemale, juba 7-8 meetrit, siis keerab minust natuke vasakule ja tuleb veest välja, minust 5 meetri kaugusel. Seisan täiesti liikumatult püsti. Päike paistab mu selja tagant ja vari on kohe kopra juures. Õnneks on tuul soodne ja minu lõhn koprani ei jõua. Kobras kohmitseb midagi kaldas, keerab siis minu poole, tõuseb tagajalgadele, vaatab minu poole, kissitab päikese tõttu silmi ning läheb taas järve. Ilus kohtumine. Kalalkäik läks täiesti korda. Kusjuures ma ei saanud ühtegi kala.
Siin on ka video kohtumisest kopraga. Lähemad kaadrid hakkavad 4:20. Kui jälgida minu varju, siis ma lehvitan Teile.
http://www.youtube.com/watch?v=80j1YfhGibI
Haa, lõunast läks kask hiirekõrvu, hommikul veel polnud.